Lens Optika
Reis läbi aja
Niikaua, kui on eksisteerinud inimkond, on ka eksisteerinud nägemishäired.
Kõige lihtsamad neist on korrigeeritavd optiliste klaasidega. Prillide ajalugu on kestnud umbes kuussada aastat, kontaktläätsede ajalugu umbes sada kolmkümmend aastat.
Neljakümne aasta vältel on proovitud lühinägelikkust ka operatsiooni teel parandada, aga praegu tundub küll, et nägemishäired on ja jäävad. Nägemishäireid on leitud ka loomadel- koertel ja hobustel, samuti on proovitud neid loomadel nii prillide kui kontaktläätsedega korrigeerida.
Kontaktlääts on miniatuurne prilliklaas, mis asetatakse otse silma sarvkestale. Kontaktlääts võib olla valmistatud nii jäigast kui pehmest materjalist, ta võib olla nii lühi- kui kaugelenägelikkuse või ka siis astigmatismi korrigeerimiseks. Kontaktläätse tugevust mõõdetakse samades ühikutes kui prilliklaaside tugevust - dioptrites. Lisaks tuleb kontaktläätse sobitamisel arvestada teisi faktoreid, seepärast peab seda tööd tegema kogenud spetsialist.
Nelikümmend aastat tagasi alustati Eestis nägemishäirete korrigeerimist kontaktläätsede abil.
Septembris 1966 loodi tolleaegse Vabariikliku Haigla juurde Kontaktläätsede Laboratoorium, mis alustas kontaktläätsi vajavate inimeste väljaselgitamist ja registreerimist. Labori loojaks ja initsiaatoriks oli dr. Vassili Ronzhin (1922-1985), Nõukogude armeest erruläinud silmaarst.
Alates märtsikuust järgmisel aastal alustati kontaktläätsede valmistamist ja patsientidele väljaandmist. Kuna Tallinna Kontaktläätsede Labor oli üks esimesi omasuguseid tolleaegses Nõukogude Liidus (Riia Kontakläätsede Laboratoorium oli loodud 1964 aastal), sõitis siia kokku huvilisi kogu planeedikuuendikult.
Kontaktläätsi ei olnud ka kerge saada- tervishoiuministri käskkirjade alusel lubati kontaktläätsi valmistada ainult nn. näidustuste olemasolul. Meditsiiniliseks näidustuseks loeti lühinägelikkust alates kuuest dioptrist, professionaalse näidustuse kinnituseks nõuti tõendit töökohast või spordiorganisatsioonilt. Mis siin salata- reeglina ei olnud ühelgi töökohal kahju sellist tõendit välja kirjutada.
Kui arsti saatekiri või tõend käes, siis tuli oodata veel üks kuni poolteist aastat järjekorras ning huviline võis hakata proovima kontaktläätsede sobimist oma silmadele. Kui kontaktläätsed käes, siis pidi patsient käima nädala vältel end iga päev näitamas, selleks vajas ta enamasti töövabastust ja kaugemalt tulnud ka elamispinda Tallinnas.
Ligikaudu 10 aasta vältel olid läätsed tasuta, seejärel hakati nende eest raha küsima samamoodi kui hambaproteeside eest.
10 esimest aastat oli võimalik saada ainult kõvasid kontaktläätsi.
Kõvad kontaktäätsed leiutati neljakümnendatel aastatel Ameerikas ja need on osutunud väga mugavateks neile inimestele, kes neid taluvad. Need valmistatakse pleksiklaasist ja on üsnagi individuaalsed. Nii mõnigi on kõvasid kontaktläätsi kandnud juba kolmkümmend ja rohkemgi aastat.
Kõige suurem probleem oligi see, et ainult umbes iga viies inimene on võimeline seda tüüpi kontaktläätsi kandma. Seepärast on seda tüüpi kontaktläätsede valmistamine jäänud üpris harvaks, kuigi vahel leiame tänapäevalgi mõne inimese, kellele meeldib just selline kontaktlääts. Kõva kontaktläätse hooldamine on lihtne ja odav.
1975. aastal jõudsid Eestisse pehmed kontaktläätsed. Nende leiutajaks on Tscehhi akadeemik Vichterle, kelle pehme, 38 % veesisaldusega materjal võeti aluseks enamiku kogu maailmas toodetud pehmete kontaktläätsede tootmisel. Pehmeid kontaktläätsi taluvad inimesed palju paremini kui kõvasid läätsi ja seega muutus kontaktläätsede sobitamise töö viljakamaks, inimesed said neid kontaktläätsi palju edukamalt kanda. Meie patsientide hulgas on palju neid, kes on juba rohkem kui 20 aastat kandnud pehmeid kontaktläätsi.
Ajaloolisi materjale:
Kontaktläätsede taotlus, Vastus taotlusele
Kontaktläätsed kõigile soovijatele said Eestis võimalikuks 1989 aastal, kui asus tegutsema kontaktläätsi sobitav ja müüv kooperatiiv Lasnamäel. Lisandusid teised optikakauplused ja kaupluste ketid. Kontaktläätsede Laboratooriumist on aja jooksul kujunenud LENS OPTIKA (Kontaktläätsede Laboratoorium ise likvideeriti 1991. aastal), suurema osa meie käibest tänapäeval moodustab prillide müük, kuid tänu meie ajaloole oleme jätkuvalt esirinnas kontaktläätseede alal.
LENS OPTIKAS töötavad veel mõned inimesed, kes alustasid omaaegses Kontaktläätsede Laboratooriumis, optik Tatjana Gribina on töötanud kontaktläätsede valmistajana algusest, s.t. 1966 aastast alates.
Kaasaegsed kontaktläätsed annavad hea nägemise ja on mugavad, soovijatel on valida paljude läätsetüüpide ja hooldusvahendite komplektide vahel. Kontaktläätsed on võimalikud iga liiki nägemishäirete korrigeerimiseks.
Ka on võimalikud silmade värvi muutvad värvilised kontaktläätsed ja silma iluvigu peitvad kosmeetilised kontaktläätsed.
On olemas läätsetüübid, mis võivad olla silmes järjest kuni 30 päeva, ka öösel magades.
Peamine on soov saada ja kanda kontaktläätsi, siis on kontaktläätsede kandmine täiesti võimalik.
Kontaktläätsede valikule eelneb põhjalik nägemiskontroll kaasaegse aparatuuri abil. Patsient saab kontaktläätsed endale, kui on veendunud nende sobivuses ja õppinud neid silmale panema ja hooldama. Praktiliselt igaüks on võimeline tänapäevaseid kontaktläätsi kandma minimaalselt 5 - 6 tundi ööpäevas.
Kontaktläätsed on rohkem levinud nooremate inimeste hulgas, kes ei taha või töö iseloomu tõttu ei saa kanda prille. Koolõpilased on päris suur osa meie patsientidest. 11. -12. eluaasta on see aeg, millal võib alustada, aga mitte kunagi ei ole päris hilja.
Naised eelistavad kontaktläätsi prillidele rohkem kui mehed.
Kontaktläätsede kandja peab kontaktläätsi käsitlema puhaste kätega ja jälgima oma silmi, et need ei kipuks punetama. Pehmete nn. aastaste kontaktläätsede paari eluiga on umbes 9 - 12 kuud, seejärel tuleb läätsi uuendada.
Lühinägelikkes ja teised ametroopiad oma mõõdukates astmetes ei ole haigus, vaid omaette ühik, nägemishäire. Seepärast ei vaja see mitte ravi, vaid korrigeerimist. Ka korrigeerimine laseroperatsiooni abil ei ole ravi, vaid nägemisehäire korrigeerimine. Kui te pole kunagi proovinud kontaktläätsede kandmist, soovitan proovida, näha selgelt ja loomulikult ilma prillideta on imeline tunne.
Tere tulemast kontaktläätsede kandjate hulka.
Dr. Jaan Reimand, silmaarst, LENS OPTIKA
